Tead, millal olen rahul?
  Pihku kui maailm mahub,
  hoida kinni vôin tuult.
  Hing mässab tormivahus,
  kui on lahus
  veed suudlust ootav suu.
  
  Kui hetkel on valus,
  tahan sulle môelda vaid,
  muud ei ma siis palu:
  ka su pilk kôik öelda vôib.
  
  Kee merepärlidest sul teen,
  oma hääle panen
  sinna laulma üht viit.
  Kaugel kui olen ära,
  ei mu pärast
  sa hirmu tunne siis.
  
  Kui kaotan su silmist,
  pärlikee järgi sind püüan.
  Hääl laineist vôi pilvist
  juba kaugelt hüüab mind.
  
  Kuin olen kurb ja nutan,
  soovin, mu juurde ruttad,
  kee su kaelas on märg.
  Juhtub, et mind kui jätad,
  kee sult vôtan,
  siis tuhmub selle värv.
  
  Tead, millal olen rahul?
  Pihku kui maailm mahub,
  hoida kinni vôin tuult.
  Hing mässab tormivahus,
  kui on lahus
  veed suudlust ootav suu.
  
  Kui olen kurb ja nutan,
  soovin, mu juurde ruttad,
  kee su kaelas on märg.
  Juhtub, et minu kui jätad,
  kee sult vôtan,
  siis tuhmub selle värv.
  
  Juhtub, et minu kui jätad,
  kee sult vôtan,
  siis tuhmub selle värv...